1. KATKEND

Kas sa krüptorahast oled kuulnud?“ pärib ta seejärel külaliselt.

„Jah ikka olen,“ vastab Jonathan.

„Enne siia sattumist tegelesin aastaid bitcoin’ide kaevandamisega, tänaseks on mu elu lõpuni majanduslikult kindlustatud.“

„Seda on hea kuulda, loodetavasti tõuseb nende väärtus ajaga veelgi,“ vastab külaline innustavalt, kes on internetist hoogu koguva krüptoralli kohta pisut lugenud.

„Tegelikult polegi seda kõike mulle enam vaja,“ pomiseb lamaja vaiksemaks muutunud toonil.

„Kuidas nii? Oled ju nii palju aega sellesse panustanud,“ on Jonathan üllatanud.

Järgneb taas pikem vaikusehetk, mil lamaja pilk külaliselt eemaldub. Alles paarikümne sekundi pärast uuesti noormehe poole vaadates teatab ta varasemast selgemal häälel: „Müüsin hiljuti aastatega kogutud suure koguse bitcoin’e enam kui viie miljoni dollari väärtuses maha.“

Märgates, kuidas noore kunstnikuhinge kaunid silmad seejärel pea poole suuremaks muutuvad, ta jätkab: „Pooled bitcoin’id on mul veel alles, nende väärtus tõuseb hetkel sõna otseses mõttes sekunditega.“

„Mis te selle kolossaalse summaga peale kavatsete hakata?“ pärib viimasest infost silmnähtavalt jahmunud koolipoiss uudishimulikult.

„Just sellepärast ma sind täna siia kutsusingi,“ saab ta kiire vastuse. „Kaelast saati halvatuna ei saa ma iseseisvalt isegi süüa ega juua, sportimisest, reisimisest ja igasuguse muu aktiivse meelelahutuse kogemisest rääkimata. Ainsaks rõõmuks on jäänud arvutiekraanilt vaadata, kuidas teised elust rõõmu tunnevad, sest minu jaoks on kogu edasine elu üks suur kannatamine.“

„Ma ei soovitaks teil tulevikku sedavõrd mustades toonides vaadata. Kindlasti leidub erivajadustega inimestele suunatud programme, kus osaleda ja taastuda saate,“ julgustab Jonathan kaastundlikult lamajat, kes viimase peale mõru näoga huulde hammustab.

„Kindlasti leidubki, aga see pole see, mida ma hetkel elult soovin,“ teatab voodisse aheldatud värske miljonär kibestunud tooniga.

„Mis te siis hetkel elult soovite?“ pärib Jonathan viisakalt uuesti.

Miski kirjeldamatu temas tajub, et voodisse aheldatud mees sooviks äsja esitatud konkreetsele küsimusele anda sama kiire ja konkreetse vastuse, kuid midagi istujale hoomamatut hoiab teda tagasi. Pilgu taas aknast välja suunanud, viib ta selle sealt aeglaselt lakke ja pärast seda eksinult tühjale palatiseinale.

Kogu järgnevaks eluks voodisse aheldatud murtud hing kannab neil hetkedel endas nii rasket koormat, mida kaine mõistus keeldub sõnadesse panemast, kuid see, et ta praegu midagi öelda pelgab, on ilmselge. Viimaks, märgates, kuidas tema vastas istuva poole noorema mehe kannatlik ilme on muutumas, võtab lamaja ennast kokku ja teatab: „Ma soovin, et sina hakkaksid minu elamata jäänud elu elama.“

Külm judin läbib äkki ja ootamatult ebamugaval haiglatoolil istuvat noort kunstnikuhinge, kui ta seda utoopilist lauset kuuleb. Tal tekib hetkeks isegi kahtlus, ega ka halvatud mehe vaimne tervis viimati karmi diagnoosi saamise järel ole kannatada saanud. Analüüsides ülikiirelt eelnevat vestlust, ta seda siiski ei järeldaks.

„Ja kuidas see välja näeks?“ pärib segadusse aetud noormees viisakusest.

„Mina maksan sulle iga päeva eest kokkulepitud palka ja sina lihtsalt käid ja veedad aega seal, kus ma palun,“ on halvatud mehe pakkumine lühike ja konkreetne.

„Ja nii lihtne see ongi?“

„Just.“

„Aga kuidas te siin lamades teate, et mina parasjagu just teile meelepärastes paikades viibin?“ pärib aus noormees õigustatud küsimuse.

„Kõik oma käigud ja tegemised kajastad sa Instagramis. Lepime kokku, et iga kahekümne nelja tunni jooksul on sul kohustus postitada foto või teha story.“

„Absurd!“ teatab Jonathan pikemalt mõtlemata. „See on ju täielik privaatsuse ja isegi inimõiguste rikkumine.“

„Sellisel juhul rikuvad kõik need lugematud värbajad, kes noori Instagrami-staare raha eest enda tooteid reklaamima meelitavad, samuti nii nende privaatsust kui inimõigusi,“ on haiglavoodis lamav mees viimase ööpäeva jooksul Instagramis surfates kohanud viimast liigagi palju.

„Ei, see pole päris see,“ jookseb noorel kunstnikuhingel ühtäkki mõte kokku.

„Kõik on ju tegelikult väga lihtne. Nemad teevad tööd ja saavad selle eest palka. Sina teed tööd ja saad selle eest samuti palka,“ lausub halvatud mees selgel toonil.

„See pakkumine tundub ühest küljest liigagi lihtne, et tõsiseltvõetav olla, kuid teisalt on selles midagi kirjeldamatult ebaeetilist,“ mõtleb segadusse sattunud Jonathan.

Facebook517